laupäev, 25. september 2021

(4. nädal) Info- ja võrguühiskond

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020


        See kava koostati ligi 8 aastat tagasi. Vahepeal seda ka uuendati, kuid enamus punktid jäid samaks. Infoühiskonna visioone 2020. aastaks lugedes, võiksin väita, et enamus on tänaseks päevaks pea täielikult teostunud ja arenevad veel edasi. Siiski toooksin eraldi välja ühe enim ja ühe minu arvates kõige vähem reliseerunud punkti.

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt:

  • Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad.     IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul. 

Tänasel päeval on üsna keeruline leida töökuulutust, kus poleks nõutud vähemalt põhi-arvutikasutus oskust, ehk peamiselt Exel'i ja Word'i mõistmist. Kuna kõik dokumendid ja raamatupidamine on kolinud lihtsuse mõttes arvutitesse, tuleb ka kõikidel töötajatel neile ligipääsemiseks arvuteid või muid digilahendusi kasutada. Praegusel nooremal generatsioonil sellega ilmselt suuri raskusi ei teki, kuid probleeme võib ette tulla vanematel inimestel. Suureks abiks enda täiendamisel on näiteks töötukassa kursused ja koolitused. Lisaks käivad paljud ülikoolis uusi oskusi omandamas, sest teatavasti on mõne täiendava kraadiga on sissetulek tunduvalt suurem. Paljudes töökohtades pakutakse ka firmasiseseid täiendõppeid, ennetamaks osade töötajate vallandamist, kuna noored ja osavamad võtksid nende töö üle.


Kõige vähem realiseerunud visioonipunkti:

  • Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest. 

Paari viimase aastaga on tänu koroonale interneti poodide hulk ilmselt kahekordistunud. Kuigi see võiks meie elu justkui lihtsamaks teha, arvan mina, et see peidab endas palju varjatuid müügitrikke. Kui kaubanduskeskustesse soovitatakse minna alati kindla ostunimekirja ja täis kõhuga, et olla tark tarbija ja raha kokku hoida ebavajalikelt kulutustelt, siis e-poed, mis meile nii lihtsalt koju tulevad, mõjutavad meie ostlemist kõige enam reklaamide ja sooduskampaaniatega. Paljud inimesed ei kontrolli enne ostmist, kas tegu on ka legaalse veebi-poega või müüvad nad odavat võltskaupa. Lisaks ei osata ka hindu võrrelda, ning võib juhtuda, et päris poest või mõnelt muult veebilehelt saaks antud toote palju odavamalt. Siiski suurimaks mõju-teguriks on kirkad reklaamid, mis kasvõi Facebooki kerides uudiste vahel silma torkavad kirjadega "Sooduskampaania!", "Klikka siia!" või "Tasuta kojuvedu!" jne, mille juures jääb märkamatuks lause, et see kehtib alates 50eurosest ostust. Seega isegi kui leiad midagi kasulikku aga veidi jääb summast puudu, siis ilmselt lisad ostukorvi ka midagi ebavajalikku, et antud summat täis saada. 




Kasutatud allikad:

https://www.tootukassa.ee/
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
[pilt1] https://www.dreamgrow.ee/12935-tootukassa-koolitused/
[pilt2] https://www.i-com.it/wp-content/uploads/2018/07/smart-consumers.jpg

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

(15.Nädal) Eetika ja IT

Eetikakoodeksiks (või ka "põhiväärtused", "käitumiskoodeks", "hea tava" jne) loetakse kutse-eetika normide või...