 |
Selle nädala küsimuseks oli: mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?
Sõna COPYRIGHT, eesti keeles autoriõigus (otsetõlkes "kopeerimisõigus") on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Selle vastandiks on sõna COPYLEFT, mis tähendab õigust intellektuaalomandi vabaks levitamiseks ja muutmiseks kasutajatele ning eeldab vaba juurdepääsetavust ja muutmis võimalust ka järgmiste versioonide puhul.
Free Software Foundation (FSF) ehk Vaba Tarkvara Fond töötab välja GPL litsentse, ning jagab need copyleft’i alusel nelja kategooriasse: nõrk, tugev, väga tugev ja puuduv litsents.
GNU LGPL (nõrk)
Võrreldes teiste litsentsidega on see kõige nõrgem. Piirangud algse koodi muutmise ja levitamise juures puuduvad ehk tööd võib vabalt kopeerida ja edasi jagada. (näiteks LibreOffice)
GPL (tugev) ja AGPL (väga tugev)
Eelmisest võimekamad litsentsid. Mõlemad kohustavad lähtekoodi avalikustama ja teistele kasutamiseks lubama. See tähendab, et kasutajad saavad neid kasutada, muuta ja arendada, kuid juures peab olema viide originaalile ning välja toodud tehtud muudatused. GPL-i ja AGPL-i peamine erinevus seisneb selles, et AGPL loeb tarkvara võrgus kasutamist levitamiseks, kuid GPL mitte. (näiteks Open Library)
FDL (ilma litsentsita)
Puuduva litsentsita varast on lubatud teha ärivara, kuid see ei töhenda, et võin ennast loomingu autoriks nimetada. Soovituslik on viitamised allikatele. Materjale on lubatud vabalt kopeerida, muuta ja levitada. (näiteks Wikipedia)
Seega tuleks frimadel enne korralikult läbi mõelda, millist litsentsi neil vaja on lähtuvalt mis eesmärgiga nad soovivad oma materjale levitada ja inimeste kasutusse anda. Õnneks leiab tänapäeval internetist palju erinevaid lehekülgi, kus on täpselt ja põhjalikult kõik lahti seletatud.
Kasutatud allikad:
https://www.btclaw.com.my/2021/01/02/becoming-an-expert-in-your-field/
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
https://et.wordpress.org/about/license/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar