Profesionaalsusest võib arusaada sarnaselt nagu lausest "ilu on vaataja silmades", kuna just kasutajate poolt tulev tagasiside märgistab inimese kas proffiks, keskpäraseks või amatööriks. Enamasti loetakse profesionaalsust läbi oskuste, tulemuste ning tihti mõjutab seda ka aja tegur. Ehk kui mõni inimene on ühel kindlal alal tegelenud pikka aega, eeldatakse et ta on proff olenamata nii väga tulemusest. Samal ajal, kui olen uus töötaja, otse ülikoolist ja oskan tohutult hästi sama valdkonda, siis minus võidakse kahelda, kuna mul puudub niisuur kogemus. Proffiks ei saa nimetada inimest ühekordse hea tulemuse, projekti vms pealt, sest sa ei saa olla 100% kindel, kas see juhtus kuna ta tegi kõik suurepäraselt ja läbimõeldult või tal lihtsalt vedas. Lisaks ei usu ma, et kutsetunnistused ja sertifikaadid, oskuseid määravad või kellegi proffiks või amatööriks tembeldavad, küll aga võivad abiks olla tippu jõudmisel.
IT-profesionaalik saamine nõuab kõvasti aega, järjepidevust ja pingutust, kuid kokkuvõttes tasub end kõvasti ära. Sajandi alguses oli selles valdkonnas tunduvalt lihtsam särada kui täna, kuna täna mõne uue süsteemi väljatöötamine nõuab kordades rohkem ressursse (aeg, raha, ideed), kui siis. Võib öelda ka, et tippu jõudmine on veidi nagu õnnemäng. Pead õigel ajal õiges kohas olema ja siis on kõik lihtne. Ka Bill Gatesil vedas, kuna sel hetkel oli konkurents piisavalt väike ja tema loodud rakendus oli midagi uuenduslikku, mis inimestele kasulik oli. Eesti mõistes mõtlen alati, et kui oleks Kaubamaja aktsiaid paari krooni eest saanud kunagi, teeniksin praegu suurt kasumit.
Kui peaksin võrdlema IT-proffi ja nö käsitöölist ei pruugi neil lähemalt uurides nii suuri erinevusi ollagi. Peamine vahe ongi minumeelest, et ühel neist lihtsalt vedas, ning nüüd töötab rambivalguses. Ilmselt saab tänu oma "kuulsusele" osaks ka teistest nimekamatest projektidest samalajal kui paljud käsitöölised varju jäävad, töötades mõnede suuremate firmade alluvustes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar