(3. Nädal) Uus meedia..?

    

    

    Sotsiaalmeedia on saanud meie igapäeva lahutamatuks osaks. Oleme jõudnud sinna ajastusse, kus inimesed ei seisa hommikuste ahjusoojade ajalehtede pärast putkade ees järjekorras vaid kõik uudised jõuavad vaid loetud hetkedega sündmuspaigalt lugejate ja vaatajateni. Seda kõike vaid tänu paarile nupuvajutusele.

    Uue meedia all mõeldakse informatsiooni - artikleid, blogisid, ülekandeid, broadcaste aga ka reklaame ja arvutimänge mida saab digitaalselt jälgida. Suurimaks mõjutajaks on jälgijaskond, kelle suurus ja soovid on põhilised, kuna sellejärgi vaadatakse millist sisu toota ning mis inimestele peale läheb. Siiski on jätkuvalt kontrastiks olemas niiöelda vana meedia, mille alla kuuluvad paberkandijal ajalehed, televisioon ja raadio.

    21.sajandile kohaselt on ka uue ja vana meedia vahelised piirid üsna hägustunud. Kasvõi ajalehed, mida nüüd saavad kõik kiirelt ja mugavalt oma nutiseadmest lugeda. Samas leiab ka siit minu meelest ühe väikese turundustriki. Nimelt paljud artiklid, mis on olemas ka pabertrükis, internetis tasulised ning inimesed kellel pole mõnda pikemaajalist tellimust, siis selle ühe artikli lugemise hind on pea pool, kui mitte rohkem, paber väljaande kogu maksumusest (oleneb ajalehest). 

Uue meedia positiivne külg

        Kiiresti muutuvas maailmas püüdes trendidega kaasas käia ja samalajal ka kõigega kursis olla vajame mugavaid lahendusi. Seda uus meedia meile pakubki. Informatsioon jõuab meile kõikjalt maailmast reaalajas, lisasks on võimalus vajalikke materjale mugavalt erinevatesse pilvedesse ja salvestus rakendustesse jäädvustada. Erinevalt raadiost ja paber-ajalehtedest, võimaldavad digi-uudised näha häälega videosid, mis kannavad emotsioone paremini ja efektsemalt üle. Ka vanade uudiste leidmine pole konti murdev. Tuleb vaid sisestades vajalik sõna mõnda otsingumootorisse, mis seejärel leiab küsitud info ise erinevatest arhiividest üles. 

Uue meedia negatiivne külg

     Iga muutusega kaasnevad ka probleemid, nii samuti leiab uuest meediast omad pahupooled. Samamoodi nagu info kiire levik oli positiivne aspekt on see ka üks suurimaid miinuseid. Seda just seetõttu, et kui 24/7 tuleb koguaeg uut infot, ei oska me enam vahet teha olulisel ja ebaolulisel ning libauudistel. Erinevalt paber väljaannetest, ei ole kogu internetis leiduv enamasti üle kontrollitud ja kõik soovijad saavad levitada endale meelepärast sisu või luua kasvõi päris enda platformi. Paljud leheküljed üritavad saada endale jälgijaid clickbaitide näol, ehk panevad oma artiklitele pealkirjad mis kutsuvad lugema ja klikkima, kuid sisu ei pruugi nendega kokku sobida. Nii võivad paljud endalegi teadmata kollase-meediani jõuda, kus omakorda leidub tihti libatõdesid ja nö kuulujutte, mida inimesed ekslikult uskuma ja edasi levitama võivad hakata. See tekitab halvimal juhul vähem teadlikes ja võibolla veidi kergemeelsemates viha ja protesti, kas riigi või mõne muu asutuse/organisatsiooni vastu. Üheks näiteks saab tuua hetke olukorra, kus osa rahvast ei usu arstide ja teadlaste juttu koroona kohta, kuna on ise mitte usaldusväärsetest allikatest vastupidist lugenud. 

    Selleks, et vältida edasisi probleeme tuleks lastele juba koolieas õpetada arvuti kasutamist ning info kontrollimise oskust. Sellega tagaksime vähema liba-info leviku tulevikus. Muidugi on võimatu saada lahti kogu vale uudistest ja muuta kõikide vaateid, kuid mida rohkem on meil haritud noori, kes ei lange nende ohvriks, seda rahulikum ja kindlam on meie tulevik. 

Kasutatud allikad:

www.shiftcomm.com/insights/social-media-changed-traditional-media/

www.researchgate.net/publication/309014723_The_Impact_of_New_Media_on_Traditional_Media

[pilt1] techbrainism.com/wp-content/uploads/2021/05/social-media-tips-blog-header-no-logo.png

[pilt2] postimees.ee/4107595/postimehe-mobiilis-saab-nuud-tasulisi-artikleid-osta-ka-uhekaupa

[pilt3] mediaengagement.org/wp-content/uploads/2016/08/shutterstock_204593950-600x565.jpg