pühapäev, 31. oktoober 2021

(9.Nädal) IT juhtimine ja riskihaldus

Kui mõelda mõne asutuse tööjaotusele ja sealsele klassisüsteemile eeldame ikka, et kõige kõrgeimal positsioonil asub firmajuht, kellel järgnevad erinevate valdkondade juhid, ning seat edasi neile alluvad, kellel võib omakorda olla alluvaid. Tänapäeval on paljud piirid aga hägustunud ning kui öeldakse lihtsalt sõna 'juht' tuleks kindlasti küsida täpsustusi, sest nende rollid võivad olla täiesti erinevad. 

Siiski on ükskõik milliseks juhiks saamine aeganõudev ning järjepidev õppimine ja arenemine. Järgnevalt toon välja kaks silmapaistvat nais-juhti, kuna olen märganud, et kõrgetel kohtadel figureerivad IT-s pigem mehed.

            Reshma Saujani



Reshma Saujani on rahvusvahelise mittetulundus-organisatsiooni Girls Who Code asutaja ja tegevjuht. Nende eesmärgiks on kaotada sooline ebavõrdsus IT-vallas ning julgustada tütarlapsi riskima ja katsetama ja ebaõnnestumistel nendest õppima ja edasi minema. Ta on sellel teemal kirjutanud ka kaks bestsellerit "Girls Who Code: Learn to Code and Change the World" ja "Brave, Not Perfect" ning julgustanud noor maailmas läbi oma TED talkide “Teach girls, bravery not perfection,”. Kui omistada talle mõni kindel juhi rolli IT vallas, siis võiks selleks olla change agent sarnaselt Tim Cookile, sest ta suudab mõjutada teisi oma sõnadega muutma oma suhtumist muutmaks maailma.




Sheryl Sandberg            


Sheryl Sandberg on üks tehnoloogia-valdkonna tuntumaid naisi. Ta on olnud Google'i ülemaailmse veebimüügi ja -operatsioonide asepresident ning alates 2008. aastast Facebooki tegevjuht. Lisaks peetakse teda üheks mõjukamaks naiste eestkõnelejaks ärimaailmas. Sarnaselt Reshma Saujanile on ta kirjutanud ühe best selleri, "Variant B", mis räägib kuidas raskused võivad muuta inimesi tugevamaks, kasvatada empaatiat ja oskust eristada ebaolulist olulisest. 







pühapäev, 24. oktoober 2021

(8.Nädal) IT proff...?

        Profesionaalsusest võib arusaada sarnaselt nagu lausest "ilu on vaataja silmades", kuna just kasutajate poolt tulev tagasiside märgistab inimese kas proffiks, keskpäraseks või amatööriks. Enamasti loetakse profesionaalsust läbi oskuste, tulemuste ning tihti mõjutab seda ka aja tegur. Ehk kui mõni inimene on ühel kindlal alal tegelenud pikka aega, eeldatakse et ta on proff olenamata nii väga tulemusest. Samal ajal, kui olen uus töötaja, otse ülikoolist ja oskan tohutult hästi sama valdkonda, siis minus võidakse kahelda, kuna mul puudub niisuur kogemus. Proffiks ei saa nimetada inimest ühekordse hea tulemuse, projekti vms pealt, sest sa ei saa olla 100% kindel, kas see juhtus kuna ta tegi kõik suurepäraselt ja läbimõeldult või tal lihtsalt vedas. Lisaks ei usu ma, et kutsetunnistused ja sertifikaadid, oskuseid määravad või kellegi proffiks või amatööriks tembeldavad, küll aga võivad abiks olla tippu jõudmisel.



          IT-profesionaalik saamine nõuab kõvasti aega, järjepidevust ja pingutust, kuid kokkuvõttes tasub end kõvasti ära. Sajandi alguses oli selles valdkonnas tunduvalt lihtsam särada kui täna, kuna täna mõne uue süsteemi väljatöötamine nõuab kordades rohkem ressursse (aeg, raha, ideed), kui siis. Võib öelda ka, et tippu jõudmine on veidi nagu õnnemäng. Pead õigel ajal õiges kohas olema ja siis on kõik lihtne. Ka Bill Gatesil vedas, kuna sel hetkel oli konkurents piisavalt väike ja tema loodud rakendus oli midagi uuenduslikku, mis inimestele kasulik oli. Eesti mõistes mõtlen alati, et kui oleks Kaubamaja aktsiaid paari krooni eest saanud kunagi, teeniksin praegu suurt kasumit.

Kui peaksin võrdlema IT-proffi ja nö käsitöölist ei pruugi neil lähemalt uurides nii suuri erinevusi ollagi. Peamine vahe ongi minumeelest, et ühel neist lihtsalt vedas, ning nüüd töötab rambivalguses. Ilmselt saab tänu oma "kuulsusele" osaks ka teistest nimekamatest projektidest samalajal kui paljud käsitöölised varju jäävad, töötades mõnede suuremate firmade alluvustes.



Kasutatud allikad:
[pilt] https://i.pinimg.com/originals/ca/5f/0c/ca5f0c4cd7377eb92311fa6395d4278d.jpg





pühapäev, 17. oktoober 2021

(7.Nädal) Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus


Selle nädala küsimuseks oli: mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Sõna COPYRIGHT, eesti keeles autoriõigus (otsetõlkes "kopeerimisõigus") on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Selle vastandiks on sõna COPYLEFT, mis tähendab õigust intellektuaalomandi vabaks levitamiseks ja muutmiseks kasutajatele ning eeldab vaba juurdepääsetavust ja muutmis võimalust ka järgmiste versioonide puhul.

Free Software Foundation (FSF) ehk Vaba Tarkvara Fond töötab välja GPL litsentse, ning jagab need copyleft’i alusel nelja kategooriasse: nõrk, tugev, väga tugev ja puuduv litsents.

GNU LGPL (nõrk)
Võrreldes teiste litsentsidega on see kõige nõrgem. Piirangud algse koodi muutmise ja levitamise juures puuduvad ehk tööd võib vabalt kopeerida ja edasi jagada. (näiteks LibreOffice)

GPL (tugev) ja AGPL (väga tugev)
Eelmisest võimekamad litsentsid. Mõlemad kohustavad lähtekoodi avalikustama ja teistele kasutamiseks lubama. See tähendab, et kasutajad saavad neid kasutada, muuta ja arendada, kuid juures peab olema viide originaalile ning välja toodud tehtud muudatused. GPL-i ja AGPL-i peamine erinevus seisneb selles, et AGPL loeb tarkvara võrgus kasutamist levitamiseks, kuid GPL mitte. (näiteks Open Library)

FDL (ilma litsentsita)
Puuduva litsentsita varast on lubatud teha ärivara, kuid see ei töhenda, et võin ennast loomingu autoriks nimetada. Soovituslik on viitamised allikatele. Materjale on lubatud vabalt kopeerida, muuta ja levitada. (näiteks Wikipedia)

Seega tuleks frimadel enne korralikult läbi mõelda, millist litsentsi neil vaja on lähtuvalt mis eesmärgiga nad soovivad oma materjale levitada ja inimeste kasutusse anda. Õnneks leiab tänapäeval internetist palju erinevaid lehekülgi, kus on täpselt ja põhjalikult kõik lahti seletatud.

Kasutatud allikad:
https://www.btclaw.com.my/2021/01/02/becoming-an-expert-in-your-field/
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
https://et.wordpress.org/about/license/


pühapäev, 10. oktoober 2021

(6. Nädal) Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Raamat "The Case for Copyright Reform" avaldati esmakordselt 2012 aasta aprillis. See on kirjutatud Rootsi poliitiku Rick Falkvingi ja Europarlamendi saadiku Christian Engströmi poolt. Selle teises peatükis tuuakse välja Rootsi piraatpartei 6 ettepanekut autoriõiguste seaduste muutmiseks.

Moral Rights Unchanged

Punkt millega ma täielikult nõustun, ehk moraalsed väärtused tuleks jätta puutumatta. See tähendab, et originaal autor peaks saama tunnustatud oma teoste eest ning keegi ei tohiks väita, et nemad on midagi loonud, kui nad pole.

Free Non-Commercial Sharing

Veel 20 aastat tagasi ei muretsenud keegi autoriõiguste rikkumise või mõne faili allalaadimise pärast trahvide saamise eest, ning kui keegi soovis oma tarbeks mõne teksti, pildi või muusika salvestada, oli see lubatud. 

Tänasel päeval võib vahele jäädes aga kopsakad trahvid kaela saada. Tasuliseks on tehtud iga võimalik dokument mida haru harva vaadata on vaja ning isegi kooli jaoks tarvilikke materjali ei saa niisama kasutada. Siin tooksin välja Annaabi materjalid, mis enamus on suvaliste inimeste kirjutatud wordi failid, ning nende vaatamise eest küsitakse täiesti jaburat hinda.

20 Years Of Commercial Monopoly

Üldreeglina kehtib autoriõigus autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teos on loodud ühiselt, siis kehtib autoriõigus viimasena elus oleva autori eluajal ning 70 aastat pärast tema surma.[2] Nii on kirjas autoriõiguste seadustes. Rootsi piraatpartei ettepanek on aga lühendada seda aega 20le aastale. Seega näiteks Mozarti teoseid võib juba vabalt kasutada aga 2018.aastal hukkunud DJ Aviici lugude kasutamiseks tuleb maksta autori tasusid.


Registration After 5 Years

Hetkel on segane mida teha orvustunud teostega, mille autorid pole teaada. Viie aasta reegel annaks autoritele aega, et oma looming registreerida autorikaitse alla, vastasel juhul võib seda kasutada kestahes. See muudatus tundub igati loogiline ning pigem tekib küsimus miks sellist seadust juba rakendatud pole. 

Free Sampling

Üks pakutav lahendus on tasuta näidiste kasutamine, juhul kui on välja toodud ka originaali autor. Minu meelest muudab see asja üsna segaseks, kuna kui keegi kasutab näidist oma uue teose loomingul, siis on see uue autori tehtud, kuid siiski sisaldab osa kellegi teise tööst. 

A Ban on DRM(Digital Rights Management)

Uuenenud sedustel ja eeskirjadel pole mõtet ning need ei täida oma eesmärki, kui suurfirmad saavad ikkagi piirata kasutajaid oma nägemise järgi läbi DRMi. Seni kuni pole mõnda paremat reformi selles valdkonnas läbi viidud tuleb autoritel hakkama saada praeguste oludega ning ise oma autoriõiguste eest seista.

Kasutatud allikad:

pilt[1]:images-na.ssl-images-amazon.com/images/I/5116myCEE5L._SX351_BO1,204,203,200_.jpg
[2]: http://www.autor.ee/seadused-ja-konventsioonid/

(15.Nädal) Eetika ja IT

Eetikakoodeksiks (või ka "põhiväärtused", "käitumiskoodeks", "hea tava" jne) loetakse kutse-eetika normide või...