(11.Nädal) Arendus- ja ärimudelid

Mina valisin oma tarkvara arendusmudeliks koskmudeli (inglise keeles 'waterfall model'), mis on neist kõige klassikalisem ja enim teatud. Oma nime on saanud ta veekoskede analoogiast, kus vesi voolab ühes suunas, ülevalt alla, ühelt astmelt teisele. Mudel töötab sama põhimõttega, kus järk järgult täidetakse etappe ja järgmise sai jõutakse kui eelmine on täielikult valmis. Tavalisel koskmudelil on 6 etappi: eeluuring (Requirements), Süsteemi ja tarkvara kavandamine (Design), arendus (Development), süsteemi testimine (Testing), kasutuselevõtt (Deployment) ja hooldus (Maintenance). 

Mudeli suurimaks eeliseks on kidlasti, et see on lihtsasti arusaadav ja kasutatav ning seda on lihtne hallata. Siiski on sellel ka palju miinuseid. Alustades sellest, et koskmudel sobib vaid väiksemate ja lühiajaliste projektide jaoks, milles on kindlad nõudmised, mis ajajooksul ei muutu. Suurteks miinusteks on kõrge riskitase ja teadmatus, sest testimisperiood on hiline ning tarkvara on kasutuskõlblik alles lõpus. Lisaks eeldab selle mudeli kasutamine tellija ja firma väga head mõistmist, kuna vastasel juhul saab klient lõpus talle mittesobiva lahenduse. 

Kuigi tal tundub olevat palju miinuseid oli ta enne 2000. aastaid tihedalt kasutuses, nii panganduses, tervishoius, tuumarajatiste juhtimissüsteemis, kui ka kosmosesüstikutes. Nii on loodud näiteks kliendisuhete halduse spsteem (Customer Relationship Management (CRM)) ja inimressursside infosüsteem (Human Resource Management Systems (HRMS)). Peale milleeniumi vahetust mindi aga üha enam üle agiilsetele ehk väledatele mudelitele.

___________________________________________________________________________________

Ärimudeliks valisin Freemium, mis on üks populaarsemaid ning mis on kasutuses paljudes firmades. See on hinnastrateegia (sõnadest "tasuta" ja "lisatasu") mille kaudu pakutakse põhitoodet või teenust tasuta, kuid täiendavad funktsioonid, teenused ja kaubad, mis laiendavad tarkvara tasuta versiooni on lisatasu eest. 

Freeriumi kasutavad paljud suur-ettevõtted, näiteks Amazoni veebipood. Platvormi saab kasutada tasuta, kuid Amazon Prime’i, millega garanteeritakse kahepäevane tarne, Amazon Prime Video või muude erinevate võimaluste eest, näiteks Amazon Fresh – toidukullerteenus, on saadaval lisatasu eest. 

Kuigi Freerium tunfub justkui lihtne ja läbipaistev ärimudel, on sellel mõningad tumedamad küljed ka. Kuna tasuta rakenduselt keegi raha ei teeni, on vaja selleks muud lahendust. Nii on olemas näiteks reklaamitasud, ehk tasulisel versioonil ei ole reklaame (näiteks Spotify). Kuid osad rakendused müüvad tulu teenimiseks ka kasutajaandemid. Kuigi see märge on enamasti kasutajatingimuste all kirjas ("ettevõte võtab endale õiguse müüa kasutajate andmeid kolmandatele osapooltele") ei märgata seda enamasti. Nii võivad sattuda sinu kasutajaandmed kolmandatele osapooltele igalpool aailmas, ilma et me ise sellest midagi teaksime. Nii müüb näiteks Spotify inimeste muusikaeelistusi ja kohtingu rakendus Tinder isiklikku infot nagu inimese sooline identiteet.

Kasutatud allikad:

https://www.youtube.com/watch?v=Y_A0E1ToC_I&ab_channel=JohnnyKhoury
http://tryqa.com/what-is-waterfall-model-advantages-disadvantages-and-when-to-use-it/
https://www.bondora.com/blog/et/kas-freemium-mudeli-lopp-on-kaes-2/
https://et.lopoq.com/ejemplos-de-xito-del-modelo-freemium