(5. Nädal) Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Galway Shea kuulsaim raamat on "Netiquette", mis ilmus esmakordselt 1. mail 1994. Eestikeeles netikett, tähendab võrgu- ja interneti etiketti, mis hõlmab nii elementaarset viisakust kui ka kirjutamata küberruumi reegleid. Raamatus on välja toodud 10 peamist reeglit mida kõik jälgima peaksid. 

Neist hulgast valisin ma enda meelest kõige olulisema. Ole inimene! Mistahes masinavärkidest meie sõnumid läbi ei voolaks, on iga nö juhtme otsas üks päris elus inimene. Seega enne ükskõik kuhu interneti-avarustesse postitamist tuleks selgelt läbi mõelda, kas ka teised tahaksid seda näha või kuulda ning mis emotsioone see neis tekitada võib. Kurvemaks näiteks tooks ma koolikiusamise, kus lapsed ilma mõtlemata halvustavaid ja nõmedaid sõnumeid saadavad või veel hullem teistest midagi avalikult postitavad. Mõne teise ekraani ees olijale võib see aga tohutult haiget teha. Seega tuleks pidevalt mõelda lausele: "Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks". 

Lisaks leian, et päris paljud meediaväljaanded ja reporterid on eksinud justnimelt selle, pealtnäha lihtsa, punkti vastu. Ma mõistan ka nende vaatepunkti, sest kuidagi on vaja lugusid müüa, ning draama ja saladused lähevad rahvale tunduvalt paremini peale. Kuid mõne teema puhul on inimeste privaatsus olulisem kui numbrid ja klikkid. Tundes lähedalt ühte niinimetatud staari ja avalikuelu tegelast, siis olen teadlik ka sellest kui pealetükkivad ja ebameeldivad võivad olla reporterid. Kohe kui nad selget või oodatud vastust ei saa mõeldakse pool loost välja, tekitades sellega tihti veel enam segadust. Eriti suuremate probleemide lahkamise ajal meedias ei mõtle ükski ajakirjanik, et mis tunded on nendel, kellest need artikklid räägivad. Enamus kuulsuseid muidugi ei loe oma kommentaare ega kõiki neist tehtud uudiseid, kuid paljud nende lähedased loevad ning ka neile teeb see haiget, kui näed millist jama on kokku kirjutatud.

Kasutatud artiklid:

https://prabook.com/web/virginia_galway.shea/635174

http://albion.com/netiquette/

(4. nädal) Info- ja võrguühiskond

 Eesti infoühiskonna arengukava 2020

        See kava koostati ligi 8 aastat tagasi. Vahepeal seda ka uuendati, kuid enamus punktid jäid samaks. Infoühiskonna visioone 2020. aastaks lugedes, võiksin väita, et enamus on tänaseks päevaks pea täielikult teostunud ja arenevad veel edasi. Siiski toooksin eraldi välja ühe enim ja ühe minu arvates kõige vähem reliseerunud punkti.

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt:

• Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad.     IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul. 

Tänasel päeval on üsna keeruline leida töökuulutust, kus poleks nõutud vähemalt põhi-arvutikasutus oskust, ehk peamiselt Exel'i ja Word'i mõistmist. Kuna kõik dokumendid ja raamatupidamine on kolinud lihtsuse mõttes arvutitesse, tuleb ka kõikidel töötajatel neile ligipääsemiseks arvuteid või muid digilahendusi kasutada. Praegusel nooremal generatsioonil sellega ilmselt suuri raskusi ei teki, kuid probleeme võib ette tulla vanematel inimestel. Suureks abiks enda täiendamisel on näiteks töötukassa kursused ja koolitused. Lisaks käivad paljud ülikoolis uusi oskusi omandamas, sest teatavasti on mõne täiendava kraadiga on sissetulek tunduvalt suurem. Paljudes töökohtades pakutakse ka firmasiseseid täiendõppeid, ennetamaks osade töötajate vallandamist, kuna noored ja osavamad võtksid nende töö üle.

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkti:

• Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest. 

Paari viimase aastaga on tänu koroonale interneti poodide hulk ilmselt kahekordistunud. Kuigi see võiks meie elu justkui lihtsamaks teha, arvan mina, et see peidab endas palju varjatuid müügitrikke. Kui kaubanduskeskustesse soovitatakse minna alati kindla ostunimekirja ja täis kõhuga, et olla tark tarbija ja raha kokku hoida ebavajalikelt kulutustelt, siis e-poed, mis meile nii lihtsalt koju tulevad, mõjutavad meie ostlemist kõige enam reklaamide ja sooduskampaaniatega. Paljud inimesed ei kontrolli enne ostmist, kas tegu on ka legaalse veebi-poega või müüvad nad odavat võltskaupa. Lisaks ei osata ka hindu võrrelda, ning võib juhtuda, et päris poest või mõnelt muult veebilehelt saaks antud toote palju odavamalt. Siiski suurimaks mõju-teguriks on kirkad reklaamid, mis kasvõi Facebooki kerides uudiste vahel silma torkavad kirjadega "Sooduskampaania!", "Klikka siia!" või "Tasuta kojuvedu!" jne, mille juures jääb märkamatuks lause, et see kehtib alates 50eurosest ostust. Seega isegi kui leiad midagi kasulikku aga veidi jääb summast puudu, siis ilmselt lisad ostukorvi ka midagi ebavajalikku, et antud summat täis saada. 

Kasutatud allikad:

https://www.tootukassa.ee/

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[pilt1] https://www.dreamgrow.ee/12935-tootukassa-koolitused/

[pilt2] https://www.i-com.it/wp-content/uploads/2018/07/smart-consumers.jpg

(3. Nädal) Uus meedia..?

    

    

    Sotsiaalmeedia on saanud meie igapäeva lahutamatuks osaks. Oleme jõudnud sinna ajastusse, kus inimesed ei seisa hommikuste ahjusoojade ajalehtede pärast putkade ees järjekorras vaid kõik uudised jõuavad vaid loetud hetkedega sündmuspaigalt lugejate ja vaatajateni. Seda kõike vaid tänu paarile nupuvajutusele.

    Uue meedia all mõeldakse informatsiooni - artikleid, blogisid, ülekandeid, broadcaste aga ka reklaame ja arvutimänge mida saab digitaalselt jälgida. Suurimaks mõjutajaks on jälgijaskond, kelle suurus ja soovid on põhilised, kuna sellejärgi vaadatakse millist sisu toota ning mis inimestele peale läheb. Siiski on jätkuvalt kontrastiks olemas niiöelda vana meedia, mille alla kuuluvad paberkandijal ajalehed, televisioon ja raadio.

    21.sajandile kohaselt on ka uue ja vana meedia vahelised piirid üsna hägustunud. Kasvõi ajalehed, mida nüüd saavad kõik kiirelt ja mugavalt oma nutiseadmest lugeda. Samas leiab ka siit minu meelest ühe väikese turundustriki. Nimelt paljud artiklid, mis on olemas ka pabertrükis, internetis tasulised ning inimesed kellel pole mõnda pikemaajalist tellimust, siis selle ühe artikli lugemise hind on pea pool, kui mitte rohkem, paber väljaande kogu maksumusest (oleneb ajalehest). 

Uue meedia positiivne külg

        Kiiresti muutuvas maailmas püüdes trendidega kaasas käia ja samalajal ka kõigega kursis olla vajame mugavaid lahendusi. Seda uus meedia meile pakubki. Informatsioon jõuab meile kõikjalt maailmast reaalajas, lisasks on võimalus vajalikke materjale mugavalt erinevatesse pilvedesse ja salvestus rakendustesse jäädvustada. Erinevalt raadiost ja paber-ajalehtedest, võimaldavad digi-uudised näha häälega videosid, mis kannavad emotsioone paremini ja efektsemalt üle. Ka vanade uudiste leidmine pole konti murdev. Tuleb vaid sisestades vajalik sõna mõnda otsingumootorisse, mis seejärel leiab küsitud info ise erinevatest arhiividest üles. 

Uue meedia negatiivne külg

     Iga muutusega kaasnevad ka probleemid, nii samuti leiab uuest meediast omad pahupooled. Samamoodi nagu info kiire levik oli positiivne aspekt on see ka üks suurimaid miinuseid. Seda just seetõttu, et kui 24/7 tuleb koguaeg uut infot, ei oska me enam vahet teha olulisel ja ebaolulisel ning libauudistel. Erinevalt paber väljaannetest, ei ole kogu internetis leiduv enamasti üle kontrollitud ja kõik soovijad saavad levitada endale meelepärast sisu või luua kasvõi päris enda platformi. Paljud leheküljed üritavad saada endale jälgijaid clickbaitide näol, ehk panevad oma artiklitele pealkirjad mis kutsuvad lugema ja klikkima, kuid sisu ei pruugi nendega kokku sobida. Nii võivad paljud endalegi teadmata kollase-meediani jõuda, kus omakorda leidub tihti libatõdesid ja nö kuulujutte, mida inimesed ekslikult uskuma ja edasi levitama võivad hakata. See tekitab halvimal juhul vähem teadlikes ja võibolla veidi kergemeelsemates viha ja protesti, kas riigi või mõne muu asutuse/organisatsiooni vastu. Üheks näiteks saab tuua hetke olukorra, kus osa rahvast ei usu arstide ja teadlaste juttu koroona kohta, kuna on ise mitte usaldusväärsetest allikatest vastupidist lugenud. 

    Selleks, et vältida edasisi probleeme tuleks lastele juba koolieas õpetada arvuti kasutamist ning info kontrollimise oskust. Sellega tagaksime vähema liba-info leviku tulevikus. Muidugi on võimatu saada lahti kogu vale uudistest ja muuta kõikide vaateid, kuid mida rohkem on meil haritud noori, kes ei lange nende ohvriks, seda rahulikum ja kindlam on meie tulevik. 

Kasutatud allikad:

www.shiftcomm.com/insights/social-media-changed-traditional-media/

www.researchgate.net/publication/309014723_The_Impact_of_New_Media_on_Traditional_Media

[pilt1] techbrainism.com/wp-content/uploads/2021/05/social-media-tips-blog-header-no-logo.png

[pilt2] postimees.ee/4107595/postimehe-mobiilis-saab-nuud-tasulisi-artikleid-osta-ka-uhekaupa

[pilt3] mediaengagement.org/wp-content/uploads/2016/08/shutterstock_204593950-600x565.jpg

(2.Nädal) Interneti kujunemislugu

     Tehnoloogia areneb pidevalt ning selle kulgu on pea võimatu ette ennustada. Sealjures on paratamatu, et mõned leiutistest ei leia igapäevast kasutust ning võivad üsna kiiresti unustuste hõlma vajuda. Samas leiab ka vidinaid, mis peale langust uuesti ja arenenumalt turule naasevad ning seal veel tänapäevani püsivad. 

Jätkuvalt kasutuses: Odomeeter ehk läbisõidumõõdik

        Odomeeter on loendur, mis mõõdab auto või muu sõiduki läbitud vahemaad [1]. See on paigaldatud armatuurlauale enamasti spridomeetri (kiirusemõõdiku) sektsiooni või spidomeetri ja tahhomeetri (pöördeloendur) vahele. 

Esimesed kuuldused sellisest leiutisest pärinevad Vana-Kreekast 15. sajandst eKr. Masin oli tehtud vankrirattast ning kinnitatud hammasratastega raami. Peale igat miili lülitusid hammasrattad ümber, nii et veeris kukkus kasti. Läbitud vahemaad sai kokku lugeda kastis olevate veeriste järgi [2]. Siiski ei ole paljud kindlad kas see üldse olemas oli või kas seda kasutati kuna nõudis käsitsi lükkamist. 

1642-44 valminud arvutusmasinat "Pascaline" ( Blaise Pascali aritmeetiline masin) peetakse samuti üheks mehaanilise odomeetri prototüübiks. Ka Thomas Savery ja Benjamin Franklin leiutasid sarnased masinad, et oma teekondade pikkusi jälgida [5]. Siiski sellise läbisõidumõõdiku nagu meie teame, esimese varasema versiooni kavandas 1854. aastal Samuel McKeen. Tema masin kinnitati vankri külge ning see mõõtis rataste pööramisega kilomeetreid.

Veider fakt: 12.mai on rahvusvaheline odomeetri ehk kiirusemõõdiku päev.

Unustusse vajunud: Diskett ehk ümbrikketas

    Diskett, kõnekeeles ka flopiketas on magnetiline andmekandja, mille hiigeaeg oli 1970.-1990. aastatel. Neid müüdi üle 5 miljardi eksemplari aastas [3] ning pea igal inimesel oli see mingil hetkel kodus olemas. 

1967. aastal IBMis leiutas Alan Shugart koos oma meeskonnaga perfokaartidele praktilisema asenduse (algusaegadel oli ühe ketta maht 3000 perforeeritud kaarti) [4]. Nad võtsid kasutusse Mylari ketta, mis oli kaetud magnetilise materjaliga ja mille sai läbi pilu kettaseadme mehhanismi sisestada ja spindlile keerutada.

Tooted uuenesid kiiresti ja pidevalt ning IBM jätkas diskiseadmete valmistamist. Esimene diskett oli 8-tolline ja 79,75 kB, teine 5¼-tolline ja 360 kB mäluga ning tänu Sonyle kõige populaarsemaks osutunus 3½-tolline versioon, mis mahutas 720 kB või 1440 kB informatsiooni [4]. 

1990. aastal tehti veel viimaseid katseid leiutist elus hoida ning tuldi välja nn superdiskiga 120 MB. Kuigi alguses oldi vastu nende kaotamisele, hakkasid disketiseadmetega arvutid siiski vaikselt vähenema. Asemele tulid USB-mälupulgad ja hiljem juba mälukaardid. 

Kasutatud allikad:

[1] avtotachki.com/et/chto-takoe-odometr-i-dlya-chego-on-nuzhen/

[2] blog.hgregoire.com/en/short-history-of-the-odometer

[3] et.wikipedia.org/wiki/Diskett#Ajalugu

[4] ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/floppy/

[5] thoughtco.com/history-of-odometers-4074178

[pilt1] upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Odometer2.jpg

[pilt2] oldcomputers.net/floppydisks.html

(1.Nädal) Noppeid IT ajaloost

    Mõeldes lausele mille Tim Berners-Lee kunagi öelnud on “The Web as I envisaged it, we have not seen it yet. The future is still so much bigger than the past." ei oska me ilmselt ette kujutada kuhu tänapäeva tehnoloogia areng veel jõuda võib. Samamoodi polnud sadu aastaid tagasi ka Blaise Pascal'il ega  Charles Babbage'il aimu millise tõuke nad andsid arvutite ja tehisintellektide loomiseks ja arendamiseks.

Tetris

   Tetris on üks populaareimaid arvutimänge maailmas, ilmselt ületades ka teised klassikud nagu Pong ja Pac-Man. 1984 aastal Moskvast alguse saanud ning ülemaailmselt tuntud rakenduse esimese prototüübi kirjutas vene teadlane Alexey Pajitnov, arvutil Electronika 60, mille mälu on väiksem kui tänapäeva kalkulaatoritel. Idee ajendiks oli pusle "Pentominoes", milles peab 12 puidust klotsi mahutama kasti [3]. Nimi " Tetris" pärineb ladina keelsest sõnast "Tetra"(ehk neli) ja Pajitnovi lemmik spordist tennisest [6]. 

Alguses peamiselt omalõbuks tehtud mäng tuli peagi IBM PCle ümber kohandada kuna nõudlus oli tohut. Mäng levis enamasti suust suhu ehk inimesed kopeerisid neid enda PC diskidele. 1987-1988 jõudis Tetris lõpuks ka NSVLst kaugemale, nii Euroopasse, Inglismaale kui ka Ameerikasse. Edulugu ei lõppe aga niipea. Saades mängukonsooli GameBoy üheks põhimänguks, müüdi seda versiooni veel ligi 35 miljonit eksemplari [3].

Mängu patenteerimine ja omandi õiguste jagamine oli pikka aega keeruline, kuna suhtlus Nõukogude Venemaaga oli raskendatud. Lisaks ei teeninud Pajitnov enne oma lepingu lõppu 1995.a ühtegi senti Tetrise pealt, kuid on hiljem öelnud, et jätkuvalt toob see mäng talle raha sisse [3]. Tänaseks on Tetrist avaldatud ligi 65 platformil ning seda on alla laetud rohkem kui pool miljardit korda. Mängu uusim versioon tuli välja 2019, selle 35ndal aastapäeval [7]. Lisaks korraldatakse sellealaseid e-spordi võistluseid.

WindowsMe

         Windows Millennium Editionit (vahel kutsutud ka kui Windows Mistake Edition [5]) peetakse 2000ndete ja üleüldiselt Microsofti seadmete üheks ebaõnnestunumaks väljalaskeks. Järjena Windows 98 tehtud süsteem jõudis poelettidele 14 Septembril 2000a. Peamiselt reklaamiti ja turustati seda just koduseks PCdel kasutamiseks samal ajal kui Windows 2000 oli mõeldud just äri ja töö tarbeks [8]. Kahjuks oli Me täielik läbikukkumine ning selle tootmine lõpetati üsna kiirelt. Selle suurimaks probleemiks oli süsteemi ebastabiilsus ning lisaks kurdeti palju süsteemi taastamise ja riistvaratoega seotud puuduste üle. 

Windows Me oli viimane Microsofti toode milles kasutati MS-DOS 8.0 operatsioonisüsteemi [8]. Kõige negatiivse kõrval leidus selles siiski ka kasulikke rakendusi nagu Internet Explorer 5.5, Windows Media Player 7 ja uuendusena ka Windows Movie Maker, mis varem kodukasutajale kättesaadav polnud. Vaatamata kõigele avaldas Microsoft kõigest aasta hiljem 25. oktoobril 2001 juba uue operatsioonisüsteemi Windows XP.

iPad

        Esimene Apple iPadi Wifi versioon jõudis turule 3.aprillil ja 3G mudel 30.aprill 2010 ning kuigi Apple oli ka varem paar pihuarvutit tootnud, polnud need nii edukaks kujunenud. Steve Jobs on hiljem kommenteerinud, et tahvli arenus algas juba 2000ndete alguses, kuid jäeti iPhone'i ilmumise ajaks pooleli [2]. Siiski ei mõjutanud see iPadi edulugu ning seadet müüdi USAs esimesl päeval juba 300 000 tükki ning esimese 80 päevaga ligi 3 miljonit eksemplari. Eestisse jõudis see alles 2011 aastal, mil Ameerakas ilmus peatselt juba järgmine iPad 2 [4].

Ipad 1 oli justkui MacBooki ja iPhone hübriid, lihtalt suurema ekraaniga kui telefon ning kergem ja kompaktsem kui sülearvuti. Lisaks sisaldab see üsnagi taskukohase hinna eest nii ilusat disaini kui ka tarvilikku sisu. Sellised funktsioonid tagavad kasutajale mugavuse ja valikuvõimaluse. Nii sai mugavalt ja kiirelt ühest seadmest vaadata filme, kuulata muusikat (iTunes), lugeda raamatuid (iBookstore) kui ka teha tööd (iWork) [1]. 

Kuigi viimasel ajal võib tunduda, et tahvelarvutite trend võib olla languses ja pildile tulevad pigem suuremad nutitelefonid, siis väidavad paljud, et iPad on tulnud selleks, et jääda ja nii lihtsalt need inimeste huviorbiidist veel ära ei kao. Seda, mida järgnevad aastad meile Apple toodetest ja uuendustest tuua võivad teavad vaid vähesed. Seega ootame huviga mida tulevik toob! 

Kautatud allikad:

[1] apple.com/newsroom/2010/01/27Apple-Launches-iPad/

[2] appleinsider.com/articles/18/04/03/a-brief-history-of-the-ipad-apples-once-and-future-tablet

[3] edition.cnn.com/style/article/tetris-video-game-history/index.html

[4] et.wikipedia.org/wiki/IPad

[5] howtogeek.com/688861/windows-me-20-years-later-was-it-really-that-bad/

[6] livescience.com/56481-strange-history-of-tetris.html

[7] tetris.com/history-of-tetris

[8] winworldpc.com/product/windows-me/final